1.poolaasta õppetöö

   Minu esimene poolaasta koolis möödus suhteliselt hästi. Enamused hinded olid A-d, B-d, kuid paar C-d leidsid oma aseme ka tunnistusel. Ma saan üldiselt erinevatest teemadest aru, kuid samas on vahepeal sellised teemad, mis on rasked ja segased, aga ma olen alati üritanud kodus õppida need selgeks ning kui on midagi, mis on segane ikkagi, siis küsin õpetajalt abi.
   Kaks kõige raskemat ainet minu jaoks on inglise keel ja loodusõpetus. Minu inglise keel ei ole eriliselt hea ja loodusõpetus on lihtsalt väga veider. Seal on palju täiseti suvalisi numbreid ja selliseid ülesandeid, mis on seotud ainult mingite ainete või elementidega ja ma ei saa sellest aru.
   Kontrolltööd olid enamused B-d või C-d, aga kahjuks sulpsasid mõned D-d ka sisse. Sellel poolaastal tegime me hämmastavalt palju tunnikontorolle ja need läksid mul õnneks hästi. Tunnikontrollid mulle meeldivad ja need on kerged. Ei pea eriliselt õppima selleks ning tavaliselt on need lühikesed tööd. Saksa keeles tegime me väga palju tunnikontrolle ja pooled neist olid sõnade peale. Seal pidi palju tuupima :) Kirjanduses ei ole ma väga hea, sest mulle tegelikult ei meeldi väga raamatuid lugeda, kuid ma sain kirjanduse poolaasta A ja ma olen väga õnnelik selle üle. Bioloogia on ka päris raske aine ja seal sain ma kogu aeg kõikike asjade eest C-d.
   Minu lemmikained on kehaline kasvatus ja vene keel. Kehalises kasvatuses tegime me talvel tantsu ja see oli lõbus. Sügisel olime me õues ja mängisime palju pallimänge või jooksime/hüppasime kaugust/viskasime palli hinde peale. Mulle väga meeldisid õues kehalise tunnid, sest siis ei pidanud olema umbses toas ja saime hingata värsket õhku. Vene keeles on mul väga tore õpetaja ja tänu sellele see aine mulle tohutult meeldibki. Talvel oli meil arvestus ja ennem seda me pidime palju õppima. Kuid see arendas meid ja selle eest, oskame me nüüd natukenegi vene keelt rääkida.
   Õpetajad olid väga lahked minuga eelmisel poolaastal. Ma puudun iga aasta üsna palju koolist võistluste tõttu, aga õpetajad saavad aru ja aitavad mind, kui ma olen hädas.
   Tegelikult olen ma väga rahul oma hinnetega ja olen enda üle uhke, et suudan ise asjad selgeks õppida, kui puudun.

Foto: Michael Fortune

Minu Spordiala

Minu igapäevane vaba aeg läheb iga päev minu lemmik spordialale. Ma tegelen tennise mängimisega ja olen seda teinud 11 aastat, kuid sellest 11.aastast 4 aastat on olnud tõsisemalt. Ma jõudsin tennise juurde tänu oma perele. Kui ma olin väike, käisime me perega USAs ja seal oli üks väike tänavapood. Seal müüdi tennisereketeid ja me ostsime need. Mu õed läksid trenni ja ka mulle hakkas see väga meeldima. 3-aastaselt käisin ma kogu  aeg oma õdedega trennis kaasas ja tegin ise ka paar lööki.

7-aastaselt läksin ma Roland Kvelsteini trenni. Ma olin seal 2 aastat, kuid minu suurte õdede treener Mait Künnap kutsus mind enda trenni. Ta on Eestis üks väga hea treener nii et ka minagi tahtsin minna tema käe alla õppima. 10-aastaselt hakkasin ma saavutama juba erinevaid häid kohti Eestis. 11-aastaselt sain ma Eesti Noorte Meistrivõistlustel 3.koha, võites seal Eesti esimest tüdrukut, vanuses 12. Eelmis aasta suvel sain ma samal turniiril 2.koha ja paarismängus võitsin 1.koha. Samuti sain ma topeltvõidu eelmise aasta kevadel toimunud Eesti Noorte Karikavõistlustel. Ning selle aasta Meistrivõistlustel sain ma vanus 16 paarismängus 3.koha. Need on olnud minu jaoks väga tähtsad saavutused. Kuid tegelikult ei loe tennises üldse see, kas sa teed häid tulemusi noorena. Kõige tähtsam on see, kas sa täiskasvanuna veel tegeled sellega ja saavutad auhinnalisi kohtasid või mitte.

Mul on kolm lemmiktennisisti, kellel on tohutult annet ja tahet, et tennis mängida. Nendeks on Anett Kontaveit, Maria Šarapova ja Roger Federer. Nad kõik on maailmas tipus ja mängivad imelist tennist. 

Ma jälgin telekast erinevaid tenniseturniire ja eriti huvitavad mind Grand Slam-id. Need on kõige tähtsamad võistlused kogu maailmas. Samas  meeldib mulle väga vaadata Eestis toimuvaid turniire. Iga suvi ja talv toimuvad Pärnus rahvusvahelised tenniseturniirid ja seal mängivad paljud head tennisistid, kuid mitte need, kes on maailmas TOP 100 seas.

Ma armastan tennist väga palju ning ma siiralt loodan, et jätkan sellega ka tulevikus.

foto: Igor Pisarev

Minu päev

Mul oli laupäeval mu sõbranna Annaliisi sünnipäev. Ta sai 13-aastaseks. Laupäeva hommikul me käisime Pärnu Vanglas põgenemas. See oli väga hirmus. Me pidime algul ühest väikesest ruumist välja saama, aga me ei osanud midagi. Lõpuks käidi meile vihjeid andmas. Saime 1,5h-ga ruumist välja ja siis tehti meid kaheks grupiks. Algul me pidime kõik koos laulma Annaliisile sünnipäevalaulu ja seejärel tegema prääksuga kükke. Siis aga viidi meid kahte erinevasse kongi ja meie kohustus oli saada erinevaid kappe lahti ja siis ruumist välja põgeneda. Üks kolmas täiskasvanute grupp tuli ja aitas meid sealt välja. Me saime kõik kongidest välja, kuid selles koridoris, kus me kõndisime, oli ilmatu palju tossu ja meile öeldi, et maja läks põlema, aga see oli nali. Lõpuks ometi me saime vanglast vabaks. Kui me olime vanglas ära käinud, suundusime me Annaliisi korterisse. Me sõime seal ja vaatasime ära kaks filmi. Kui kell oli saanud kaheksa õhtul, otsustasime me minna bussiga Mcdonaldsisse. Me sõime seal ja siis läksime korterisse magama. Hommikul me sõime nutellaga pannkooke, rääkisime juttu ja läksime kõik oma kodudesse. See oli üks väga vahva sünnipäev.

Minu nädalavahetus

Minu nädalavahetus oli väga huvitav ja tore. Ma käisin Viljandis rahvusvahelisel tenniseturniiril ja ma sain paarismängus auhinnalise koha.  Ma mängisin paarismängu Tallinna neiu Andrea Rootsuga. Poolfinaalis me kaotasime Diandra Suitsole ja Karola Suvistele, kes on mu trennikaaslased ja nii minust, kui ka Andreast vanemad. Kokkuvõttes nemad võitsidki paarismänguturniiri. Üksikmängus mul nii hästi ei läinud. Ma kaotasin kohe esimeses ringis soomlannale. Ma mängisin ise halvasti, kuid paarismäng oli juba enam vähem. Kui meil mänge ei olnud, siis me käisime Viljandi lossivaremetes, mis oli õudne, kuid huvitav ja tore. Viljandi linn on väga ilus ja ma loodan, et saan ka järgmine aasta sellest samast turniirist osa võtta.