Minu lemmikfilmid

Minu lemmikžanrid on komöödia, spordifilmid ja dokumentaalfilmid. Mulle ei meeldi eriliselt õudusfilmid ja draamad, sest osad on liiga hirmsad või ei ole minu vanusele sobilikud. Enamasti ma vaatan filme kodust, sest kodus on suurem valik ja rohkem minu maitsele, aga vahepeal käin ka kinos, kui on mingi hea film. Kui ma kodus filme vaatan, siis teen seda Netflixis või telekast valin Kodukinost mõne filmi.
Näiteks ma käisin hiljuti vaatamas Ott Tänaku filmi. Mulle meeldis see väga, sest see rääkis professionaalse sportlase igapäeva elust ja kuna mind ennast huvitab väga tippsport, siis see oli vägagi sobilik mulle. See rääkis sellest, mia ta võistlustel teeb ja millal ta saab oma perega aega veeta jne. Film oli vahepeal ka kurb, kui rääkis sellest kui napilt ta jäi ilma MM-i tiitlist jne ja mul tuli sel ajal isegi pisar silma :(

Minu lemmikfilm on praegu "To all the boys I´ve loved before". See film avaldati aastal 2018. Põhi tegelased selles filmis on Noah Centineo, kes on ka mu lemmiknäitleja ning Lana Condor. Film räägib ühest tüdrukust, kes oli kirjutanud armastuskirjad, pani need ümbrikusse ja siis karpi, et keegi neid ei leiaks. Kuid siis ta väike õde saatis need kirjad õigetele inimestele ära ja tekkis suur jama.
See film meeldis mulle sellepärast, sest seal oli kogu aeg tegevus ja oli ka palju naljasid. Rääkis ära täpselt selle elu, mis minul tuleb varsti.

Lõbus jõuluvaheaeg

2018 aasta minu jaoks möödus väga hästi, vähemalt koolis. Jah, tuleb tunnistada, et tunnistusel oli 4 C-d ja osad olid sellistes ainetes, milles võiks tegelikult olla B või A. Kuid uuel aastal üritan saada rohkem paremaid hindeid niimoodi, et ma oleksin endaga rahul. Tennises mul aastal 2018 ei läinud sugugi hästi. Mu vorm oli suvel eriliselt kehva, aga sügisel juba natuke parem. Aga mitte see, mida mina, kui ka minu treener lootsime. Juba esimestel uue aasta päevadel, hakkasin ma korrapäraselt trennis käima, et olla veebruaris ilusasti vormis, kui ma lähen Kiievisse, Ukrainasse Eesti koondisega võistlema Eesti eest. Juba esimesel turniiril sellel aastal, mängisin ma esimeses ringis oma trennikaaslase Diandraga ja, kui ma muidu olen kaotanud talle, siis seekord võitsin üpriski kindlalt.

Vaheaeg oli mul imetore. 18.detsembril tuli mu õde Simone koju ja temaga oli nii hea koos aega veeta. Jõulumeeleolu tekkis siis, kui algas detsember ja see oli nii mõnus. Jõululaupäeval tuli mulle külla mu vanaema ja me tähistasime temaga koos jõule. Loomulikult oli mu pere ka sellel ajal kodus. Me sõime ja rääkisime juttu, kuniks tuli idee hakata laulma, tantsima ja luuletusi lugema perele, et saada kuuse alt enda kingid kätte. Ma sain kingituseks lennupiuletid Barcelonasse, maiustusi, raha, küünla ja kaalu :). Minu ainus soov jõuluvanale oligi tegelikult uus kaal. 

Aastavahetusel olin ma Tallinnas. Käisime perega seal v.a Yvonnega, kes oli Tallinnas oma kodus, koos oma elukaaslasega. Me külastasime Reval Cafe kohvikut ja sõime seal. Peale seda hüppasime jõuluturult läbi, sest ka Simone ja Adoree tahtsid seda ilusat pilti näha. Peale seda, läksime me mingisse pubisse, mis oli kohe Vabaduse Väljaku kõrval, nii et kui tuli tahtmine minna sinna kontserdi kuulama, siis see võimalus oli kohe olemas. Umbes 23.15 läksimegi sinna kuulama Genkat ja Paul Oja. 23.50 hakkas seal otseülekanne presidendi kõnest, mis toimus Pärnus, kuid kahjuks ei olnud väga midagi kuulda, sest pärnakad otsustasid juba sel ajal ilutulestike lasta. Tallinna ilutulestik oli tohutult ilus. See kestis üle seitsme minuti. Peale seda me läksime oma kesklinnas asuvasse korterisse magama. 

Vaheajal käisin ma ka oma õe ja isaga suusatams Cesises. See oli tore jätk vaheajale ja sain kvaliteet aega veeta oma õega, kes läks juba 8.jaanuaril tagasi USAsse ja ta tuleb tagasi ilmselt alles jõuludel. Enamasti terve vaheaeg olin ma trennis ja ei olnud nii palju vaba aega, kui teistel mu sõbrannadel, aga ma olen sellega harjunud. Tegelikult oli see vaheaeg üllatavalt lõbus ja sain nautida ilusat, valget, kohevat lund.